VEPSÄN VODEN PROGRAMM

KEVÄZ’KU

Nina Zaicevan i Olga Žukovan voikkirjan Käte-ške käbedaks kägoihudeks painduz. Tedotö om Karjalan tedokeskusen Kelen, literaturan i istorijan institutan i Jumikego-fondan ühthine satuz.
Runopajo-Akademian seminaras Pajo - rahvahan kommunikacijan ičenaine lad 24.03. Zoja Malikova ozuti vepsläižid voikuid, a koncertal 24.03 pajati vepsläižid pajoid.

SEMENDKU

Vepsän rahavahan sarnad-kirjan painduz. Sarnoiden kogomuz paindas vepsäks, suomeks i vengrian kelel.


KEZAKU

Tedomatk Anižvepsläižihe i Vologdan i Leningradan agjoiden vepsläižihe külihe 1-06.-9.06. Erižen adivon matkas linneb amerikalaine fotokuvadai Steve McCurry.

Vepsän kul’turan sebranikoiden vastuz Kurban muzejas 9-06.: 18 časud.

Seminar Vepsän kul’turas i keles Vidlas 10.06.: 10-14 časud.

Elonpu-praznik Vidlas 10.06: žavodiše 15 časud.

Aleksei Maksimovan taidehozuteluz Vepsän mifad i Kalevela: 17.06.-28.09. Juminkegos.

HEINKU

Kuva: Kira Leskinen

    Kuva: Kira Leskinen

Vepsän rahvahaline hor i Noid-pajogrupp Sommelos Kuhmos 29.-30.06.

Vepsän hor Sommelos Kalevalas i Haikol’as. 1.-2.07.

ELOKU



Šoutjärven külän Vepsän muzejan seinäle, mitte kandišeb Rürik Loninan nimed, pandihe Loninan bareljef. Nece bareljef om mugažo üks’ tärktoiš Vepsän kul’turvoden azjoišpäi. Bareljefan om tehnu vestai Eszter Torvinen. Rahan necen täht om löudnu Juminkego-fond. Bareljefan avaiži Rürik Loninan poig Aleksandr i Juminkego-fondan ohjandai Markku Nieminen.



Bareljefan ližaks Juminkego-fond lajoiči Šoutjärven muzejale Rürik Loninan kuvan, miččen tegi mugažo Eszter Torvinen. Mugoižen-žo kuvan lahjoitihe Rürik Loninan leskiakale Anna Petrovna Loninale. Fotos oma muzejan pämez’ Natalia Anhimova i Markku Nieminen da Mirja Kemppinen Juminkegospäi.



Šoutjärven Vepsän muzejas tehtud 19.8.2012 vastusel oli ezitadud mugažo Virantanaz-epos. Sen om kirjutanu Nina Zaiceva, a painnu Juminkego-fond. Ühtes oli ezitadud i lühüdamb necen kirjan versii, mitte om oigetud lapsile. Necil vastusel Juminkego lahojoiči Karjalan tedokeskusen Keln, literaturan i istorijan institutale Nina Zaicevan kuvan, miččen om tehnu mugažo Eszter Torvinen. Fotol huralpäi oiktale - Juminkegon arhivanholitai Mirja Kemppinen, lapsiden Virantanaz-versijan kuviidentegii Irina Sotnikova, Nina Zaiceva i Markku Nieminen.



Neche vastusehe, kus ezitadihe Virantanaz-epos, ühtniba mugažo Rahvahaližen ministerstvan varapämez’ Jelizaveta Haritonova i Venäman prezidentan ezitai Karjalas Aleksandr Hünninen. Eposan tegii Nina Zaiceva – hural polel.

Eposan ezitandvastusel pajati Šoutjärven rahvahaline hor.



Eposan ezitamižvastusel Šoutjärven muzejan zalas oli äi ristituid.

REDUKU

Vepsän pühäkodid-ozuteluz Juminkegos 10.10-28.12.2012.

KÜL’MKU

Kül’mkus jatkub vepsläižiden fil’moide festival’ Petroskoiš.

Vepsläižiden kirjutajiden II ühthižkonferencii oli tehtud kül’mkun 10 päivän Vologdas. Vepsläized kirjutajad starinoičiba ičeze elos da kirjutandtegoiš.

Konferencii tehtihe Vologdan päbibliotekas. Ezmäižen paginan pidi Anatolii Petuhov.

Nina Zaiceva starinoiči konferencijan ühtnikoile Virantanaz-eposan polhe.

Vologdalaine kirjutai Anatolii Petuhov, kudamb jo 1980-vozišpäi om tutab kut üks’ parahimiš venän kelel kirjutajišpäi, no hänen jure4d oma vepslaižed. Hän ezmäižen zavodi ičeze paginan konferencijal. Hän sanui, miše tarbiž kaita paginkel’t küliš, kut pidab sirtta edehepäi kirjkel’t-ki.

Nina Zaiceva starinoiči Virantanaz-eposan sündundprocessas i sen znamoičendas rahvahaližen kul’turan täht. Vepsäks kirjutai i vepsläižen klassikan sijan sanu Nikolai Abramov starinoiči ičeze satusiš da planoiš. Hänen jäl’ghe paginoid pidiba Natalia Silakova, Gul’a Polivanova, Viktor Trifojev, P’otr Vasiljev, Valentina Lebedeva.

Konferencijal pidetihe mugažo toižid-ki paginoid. Juminkego-fondan ohjandai Markku Nieminen starinoiči tegoiš da satusiš, miččid tehtihe Vepsän kul’turvoden aigan Finlandijas da vepsläižiden elotahoil Venämal. Karjalan rahvahaližpolitikan ministerstvan varapämez’ Elizaveta Haritonova sanui, kut valdkundaližed ezitajad ühtniba Vepsän kul’turvodehe. Hän lahjoiči mugažo Markku Niemižele arvkirjeižen hänen rados vepsläižiden kul’turan kaičendan da levitamižen täht. Larisa Smolina starinoiči ”Vepsläine paginklub”-rados; mitte abutab lidnas eläjile pagišta vepsäks.

Konferencijal oli ezitadud Valentina Lebedevan ezmäine proza- da runokirj ”Lendi linduine” da Nina Zaicevan ”Virantanaz”-epos.



TAL’VKU

Tal’vkus linneb Juminkegos völ üks’ ozuteluz 2-28-12.



Fil’mad vepsläižiden elos da kul’turas Juminkegos.

    Suomeksi        По-русски     Tekijät ja tukijat